Matkad Camino de Santiago palverännuteedel

24. märts kuni 7. aprill 2018 toimub rännak Vía de la Platal ehk Hõbedateel: Sevillast Cáceresi. Rohkem infot on allpool. Huvi korral lisainfo saamiseks palun ühendust võtta. 

“Esimest korda käisin Hispaanias Camino de Santiagol 2011. a sügisel. Järgmisel aastal sai teoks minu pisut pöörane ettevõtmine – jalutuskäik Tartust Santiagosse. Nüüdseks olen Santiago de Compostelasse jõudnud juba üksteist korda ning mind tõmbab endiselt sellele teekonnale tagasi. Tähtis ei ole niivõrd kohalejõudmine kuivõrd teekond ise. Muidugi kosutab sel teekonnal hinge kaunis loodus, samuti saab imetleda inimese kätega loodud kultuuripärandit. Juba lihtsalt see harjumatu annus värsket õhku mõjub kahtlemata turgutavalt nii kehale kui vaimule. Tore on uuesti õppida lihtsatest asjadest rõõmu tundma nagu näiteks see, et vihmase päevateekonna lõpus saad sooja duši all käia ja kuivad riided selga panna, olles enda näljaseks kõndinud saad kõhu täis süüa, õhtu lõpus väsinuna voodisse pikali heita … Aga kõige enam paelub mind selle teekonna eriline atmosfäär, mille loovad erakordselt soojad, sõbralikud ja avatud inimesed, keda seal kohtad. Tule saa Sinagi osa Camino de Santiago maagiast!” (Grupijuht Maarika)

Santiago de Compostelast sai palverännu sihtkoht keskajal, pärast seda kui 9. sajandi alguses seal pühak Jaakobus Vanema matmispaik avastati. 20. sajandil oli Santiagosse jalgsi saabuvaid palverändureid juba päris väheks jäänud, uus elu puhuti sellele traditsioonile sisse 80ndatel aastatel ning aasta aastalt on see teekond üha populaarsemaks muutunud. Tänapäeval minnakse sellele rännakule usuliste motiivide kõrval veel paljudel muudel põhjustel. Üheks levinuimaks neist on aja maha võtmine eneseotsingute jaoks.

Camino de Santiago tähendab “Santiago tee” – nõnda võib öelda, et iga tee, mis viib välja Santiagosse on põhimõtteliselt Camino de Santiago. Üks potensiaalne Santiago tee algab ka Sinu koduuksest. Märgistatud Santiago teidki on juba päris mitmeid – eelkõige Hispaanias, aga ka mujal Euroopas. Kõige populaarsem neist on nn Prantsuse tee Hispaanias. Seda teed mööda kulgeb ka allpool kirjeldatud matk.

Suure tõenäosusega ei ole Sa veel kunagi nii pikki vahemaid kõndides läbinud? Pole vaja muretseda – enamus Caminole tulevaid rändureid ei ole varem nii palju kõndinud, aga nagu selgub on inimese keha hea ja tugev tööriist ning tuleb kõndimisega päris hästi toime. Nii et pole tarvis liigselt muretseda – julge pealehakkamine on pool võitu! Muidugi ei tee kaugeltki mitte paha juba enne Caminole minekut oma liikumisharrastuses mõningaid korrektuure teha ja kasvõi lihtsalt rohkem asjaajamisi jalgsi kõndides ära teha, kui ehk varem kombeks oli.


Vía de la Plata ehk Hõbedatee: Sevillast Cáceresi (24. märts kuni 7. aprill 2018)

Alustame rännakut Sevillast ning 13 kõndimise päeva jooksul jõuame välja Cáceresini. Seega Santiago de Compostelasse me seekord veel välja ei jõua, aga alati saab pooleli jäänud kohast jätkata. Kui Põhja-Hispaanias on varakevadisel ajal veel üsna karge ja külmapoolne, siis Hõbedatee lõunapoolses osas, kuhu meie suundume, on lootust märksa soojemat ilma tunda saada.

Vía de la Plata näol on tegu iidse palverännu- ja kaubandusteega. Santiagosse on palverändurid seda teed mööda rännanud keskajast saadik. Kuigi selle tee praegune nimi tähendab eesti keeles “hõbedatee”, pole mitmete allikate andmetel antud teel hõbedaga pistmist, vaid nimi tuleneb tõenäoliselt araabiakeelsest sõnast “al-balat”, mis tähendab “sillutatud tee”. Saame oma silmaga üle vaadata, kas või kuivõrd sellest Rooma-aegsest sillutisest järel on. Rooma-aegseid arhitektuurimälestisi – amfiteatreid, akvedukte, sildu, jms – näeme sellel teekonnal kindlasti. Meie teekonnal läbitavate kolme linna – Sevilla, Mérida, Cáceresi – arhitektuurimälestised on UNESCO kultuuripärandi nimekirjas. Muidugi veedame teekonnal enamuse aega vabas looduses ja saame nautida kohalikku floorat ja faunat.

Planeeritud päevateekonnad on järgmised:

  1. päev: kohalejõudmine ja Sevilla avastamine
  2. päev: Sevilla – Guillena (22.8 km)
  3. päev: Guillena – Castilblanco de los Arroyos (18,2 km)
  4. päev: Castilblanco de los Arroyos – Almadén de la Plata (28,8 km)
  5. päev: Almadén de la Plata – Monesterio (34,4 km)
  6. päev: Monesterio – Fuente de Cantos (21,2 km)
  7. päev: Fuente de Cantos – Zafra (24,6 km)
  8. päev: Zafra – Villafranca de los Barros (19,2 km)
  9. päev: Villafranca de los Barros – Torremejía (27,0 km)
  10. päev: Torremejía – Mérida (16,0 km)
  11. päev: Mérida – Aljucén (16,8 km)
  12. päev: Aljucén – Alcuéscar (19,6 km)
  13. päev: Alcuéscar – Valdesalor (26,4 km)
  14. päev: Valdesalor – Cáceres (11,8 km)
  15. päev: tagasireis

Selle rännaku kõige pikem päevateekond on veidi üle 34 kilomeetri. Kui selle päeva teekonna lõpuosas peaks jaks päris otsa saama, siis on 8 km enne Monesteriosse jõudmist hotellikompleks, kuhu saab takso vastu tellida, et sellisel moel sel päeval üle koerasaba saada. Pagasitransporti selles Via de la Plata osas ükski firma hetkel ei osuta. Enamus päevi on siiski hoopis lühemad.

Majutused on meil valdavalt hostelid või spetsiaalsed palverändurite majutused ehk albergued. Magamine seega enamasti mitmete narivooditega ruumides. Vahel sekka siiski ka mõned hotellitoad (2-4 inimest toas, kui soovite ühe inimese tuba, andke teada: arutame, aga siis muidugi suureneb majutuste maksumus teie jaoks vastavalt).

Kuludest. Öömajade maksumus on kokku ca 250 EUR inimese kohta (täpsemalt selgub reserveerimise käigus, aga jääme selle summa piiresse). Grupitasu 299 EUR (sh organiseerimine, kohapealne abistamine, tõlkimine). Lennupiletid: otsime soodsaimad, arvestades ühtlasi ka lendude aegu ja kestust: pileti ostmisel võib lähtuda minu soovitusest või teha endale meelepärasemad valikud. Kohapealsete lisakuludena tuleb arvestada maismaatranspordiga liikumise kulu (tõenäoliselt lendame Tallinnast Madridi ning sealt Sevillasse ja Cáceresist tagasi Madridi reisime bussi/rongiga), toidukulu ja palveränduripassi soetamise tasu (paar eurot kuni mõni euro).

Kindlatel tulla soovijatel palun minuga võimalikult kiiresti ühendust võtta, kuna organiseerimine juba käib – praegustel tulijatel on lennu- ja rongipiletid ära ostetud ning varsti hakkame majutusi broneerima.

Oma soovist reisiga liituda, anna palun teada e-mailiaadressil emailvõi alloleva vormi kaudu. Lisaküsimuste korral helista 55 923 924. Reisivarustuse teemal vaata kindlasti ka korduma kippuvate küsimuste lehekülge. Palun aita ürituse infot levitada!


Möödunud matk: Atlandi ranniku äärne Portugali jaakobitee – Portost Santiago de Compostelasse (12.-25. augustil 2017). 

Selle matka kohta loe muljeid ühe osalenu blogist.


pilt10

Möödunud matk: Püreneed, Navarra kaunid külad ja Rioja viinamarjaistandused (13.-27. august 2016)

Alustame rännakut maalilisest prantsuse-baski pilt8linnakesest Saint-Jean-Pied-de-Port’ist, mis on mööda Prantsuse jaakobiteed (kõige populaarsem Camino de Santiago) Santiagosse kõndivate palverändurite teekonna kõige tüüpilisem alguspunkt. Esimesel päeval ületame jupikese Püreneesid ning ühtlasi ka Prantsuse-Hispaania piiri ning jõuame Navarrasse. Edasi kulgeb teekond läbi mitmete kaunite valgete majakestega baski külade, millest mõnesid armastas omal ajal külastada Ernest Hemingway. Tasapisi hakkame kohtama üha enam viinamarjaistandusi ning oma rännaku keskel jõuame Hispaania kuulsasse veiniregiooni – La Riojasse. Seal kõnnime tihti viinamarjaistanduste vahel. Kui suvi tuleb hea, peaks augustis saama mõne marja ka põske pista. Hea veini mekkimiseks kindlasti võimalustest puudust ei tule.

pilt6

Rännaku lõpuosas liigume ülespoole Hispaania suurele kõrgplatoole, mida kutsutakse La Mesetaks ning viinamarjaistanduste asemele ilmuvad viljapõllud. Rännaku lõpetame UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluva uhke gooti stiilis katedraaliga Burgose linnas. 12 päeva jooksul läbime esimese kolmandiku mööda Prantsuse jaakobiteed Santiago poole kulgevast teekonnast, kokku 286 kilomeetrit, kõndides päevas enamasti 25 kilomeetri ringis. Tõsi, sel korral me veel Santiagoni välja ei jõua, aga kogemus on näidanud, et enamus neist, kes korra Caminol käinud, tahavad sinna jälle tagasi pöörduda – olles grupiga tubli tüki teest ära käinud, on alati võimalik naasta, kas seltskonnaga või omapead, ning jätkata teekonda sealt, kus see pooleli jäi.

pilt2

Reisi maksumuse võime jagada kaheks komponendiks:

1) Lend – hind varieerub vastavalt lennufirmade pakkumistele. Soovi korral on võimalik oma lennud ka ise planeerida ning meiega juba Hispaanias ühineda. Kui soovite lennata Eestist alates koos teiste grupiliikmetega, siis piletiostuks vajalikud lennudetailid leiate siit. Vajadusel aitan internetist ostu sooritamisel. Lennu valikul seadsime eesmärgiks võimalikult soodsa variandi leidmise, mis siiski oleks ajaliselt kestuselt piisavalt mugav.

2) Kohapealne osa 499 EUR (ööbimised Hispaanias oleku ajal – ööbime valdavalt era-alberguedes (albergue on hostelitüüpi palverändurite öömaja), paaril korral ehk ka B&B-tüüpi majutuses/hotellis), transport (lennujaamast matka alguspunkti ja lõpp-punktist lennujaama ja mõned muud planeeritud lõigud bussiga/taksoga vastavalt antud matka kavale; reisikuupäeva lähenedes võivad rongi- ja bussipiletite hinnad tõusta, millisel juhul hiliste ühinejate reis kallineb vastavalt piletihinna kallinemisele). Kui grupi suurus jääb alla 10 inimese, lisandub 50 EUR. (Maksimaalne grupi suurus 15 inimest.)

Lisanduvad kulud reisikindlustusele (kohustuslik!), toidule (hommikusöök, päeval pigem snäkime, õhtusöök: nt 3-käiguline „palverändurieine“ koos veini/veega maksab enamasti 10 EUR, kohv on odavam kui Eestis), palveränduri passile (ca 2 EUR), võimalike muuseumikülastuste jms korral piletile. Lisatasu eest (3-7 EUR olenevalt piirkonnast ja teenusepakkujast) on võimalik oma seljakott ööbimiskohta ette saata.

pilt3


Möödunud matk (22. mai – 4. juuni 2016): El Bierzo veiniregioon, Galicia rohelus, Melide kaheksajalad ja Santiago de Compostela


Väike degustatsiooniamps sellest, mida tee peal oodata

Advertisements